reede.New York ilma glamuurita

Minu blogis avaldatud fotod kuuluvad minule ning nende avaldamine ärilistel eesmärkidel ilma minu nõusolekuta ei ole lubatud.

Teave minu kohta

Minu foto
Nimi:
Asukoht: Astoria, New York City, United States

21 september 2006

Koera jalutamine

Vahel Astoria parki minnes lähen mööda ühest väiksest aiast, kus on kutsa.
Ta on sinna jalutama lastud.
Teeb oma junnikesed ära ja tõstab prügikasti peale jalga.



Vahepeal vaatab akende poole ja teeb tasakesi auhh-auhh.
Ja mõnikord üritab mööda seina natuke ülespoole ronida.
Sõbralik koer on ja tuleb alati suhtlema, kui aia juurde seisma jääda.
Tema peremees on asiaat.

posted by Reede | 8:20 PM

4 Comments:

Blogger Ruudi said...

Vaene loom, pole isegi ùht puud talle sinna pandud, rààkimata rohust.
Kas sel viimasel lausel on ka mingi point? Mis se asiaat teistsugune on kui amerikaat? ( et polegi koeoìra veel àra sòònud?)

reede, september 22, 2006 2:05:00 AM  
Blogger Eppppp said...

See on see ameerikalik poliitiline korrektsus versus reaalsus. Mina küll tahaks teada, kes on selle koera peremees, kui kõnnin mööda, üritaks näha. Aga kui siis öelda, et näed, on asiaat (või näiteks juut, või venelane, või poolakas, mis iganes), siis on seda välja öeldes kohe nagu diskrimineerimine.

Aga muidu koera kohta arvan, et vabadus on tunnetatud paratamatus. Ta võib ka õnnelik koer olla. Hetkel on infot liiga vähe ;) Üldiselt, kui on sõbralik koer, siis ta väga õnnetut elu ei ela, ma arvan.

reede, september 22, 2006 9:56:00 AM  
Blogger Reede said...

Viimasel lausel seda koera ärasöömise pointi pole. See peremees justkui hiinlane ikka pole, aga ega ma asiaatidel vahet ei tee, ei puutu nendega nii tihti kokku (mu sõbranna on 3 aastat Jaapanis elanud ja teeb juba jaapanlastel, korealastel ja hiinlastel vahet).
Ma ise alguses arvasin, et võibolla on selle koera peremees (või -naine) keegi vana inimene, kes ei jõua temaga jalutamas käia (meie kandis elavad enamuses siia 50.-ndatel aastatel maja ostnud vanad kreeklased ja itaallased). Aga ükskord nägin hoopis noort meest selle koera juures (kusjuures rääkis päris head inglise keelt), kammis teda ja koer oli jube õnnelik. Ega see koer muidu ka nii väga õnnetu ei paista, aga vahel ta jäetakse sinna aeda kauaks ajaks ja tal paistav olevat surmigav. Inimesi ka eriti mööda ei käi, selline vaikne tänav on.

reede, september 22, 2006 11:34:00 AM  
Blogger Ruudi said...

Sellised igavlevad penid ongi tihti sõbralikud, ma patsutan üht igavlevad bokseripreilit iga päev, nüüd ta juba ootab mind.
Kui ma küsisin asiaaadi kohta, ei mõelnudki ma, et midagi rassistlikku oleks lause taga.Lihtsalt ma ei mõistnud seda fakti seal, aga nüüd sain aru.
Mul äi koguaeg ütleb Ruudile, et viib ta hiinlastele söögiks, seepärast siis see kild lõpus.

laupäev, september 23, 2006 3:21:00 AM  

Postita kommentaar

<< Home




see web stats