reede.New York ilma glamuurita: Käime katuseid mööda

Seekord siis Rockefeller Centeri katusel.

Maja ei mahu muidugi tavalise digiseebika sisse ära, aga alumine osa sellest tornist näeb niisugune välja.

Natuke kristallist sisekujundust.

Soliidne naaber - Radio City Music Hall.

Ameeriklased organiseerivad igasuguseid järjekordi postide vahele tõmmatud lintide abil - siin siis peaks olema Rockefeller Centeri piletiostmise järjekord, aga noh, sel päeval (3. juulil) rahvast eriti polnud ja kõndisime niisama lintide vahel rõõmsalt sinka-vinka kassani.

Koos maksudega pidime kahe pileti eest välja käima 37.93 taala.

Selline vaade avaneb lifti klaasist laest - ülessõidu ajal lastakse liftishahtist muusikat ja värvilist valgust.

Liftiga saab 67.-ndale korrusele, kus on esimesed vaateplatvormid.

Edasi saab eskalaatoriga või liftiga järgmisele vaateplatvormile ja siis veel treppi mööda kõige ülemisele platvormile.

Torni katuse nimi on Top of the Rock.

Et tornist keegi alla ei kukuks või niisama hüppama ei hakkaks, on alumisel vaateplatvormil ümberringi kaitseks umbes 2,5 meetri kõrgused paksud klaasid.

Kirde suunas on Central Park.

Central Park.

Üle majade paistab Hudson River, mis on New Yorgi piiriks. Üle jõe on New Jersey osariik.

Edela poole jääb Empire State Building ja kõrgete hoonetega Lower Manhattan, kus asuvad igasuguste rahaasutuste (pangad ja väärtpaberivärk) peahooned.

Päris fotograafi varustus.

Tornis saab fotograafil lasta endast pilti teha - alla jõudes ootab pilt arvutis juba ees ja saab selle välja osta.

Kusjuures väljuda saab ainult läbi suveniiripoe :)

Meie pildistasime ennast muidugi ise ja pole aimugi, palju sealsed fotograafid raha küsivad - Empire State Buildingus küsiti paar aastat tagasi 15 dollarit pildi eest, mis tehti sunniviisiliselt, aga välja ostmine polnud muidugi kohustuslik.