reede.New York ilma glamuurita

Minu blogis avaldatud fotod kuuluvad minule ning nende avaldamine ärilistel eesmärkidel ilma minu nõusolekuta ei ole lubatud.

Minu foto
Nimi:
Asukoht: Astoria, New York City, United States

05 november 2006

New Yorgi maraton

Kuna me magasime , nagu normaalsed inimesed pühapäevahommikul ikka, kella kümneni, siis võidumehi me oma silmaga ei näinud, sest maraton algas kell 8 ja võitjamehest brasiillane Marilson Gomes dos Santos jooksis raja läbi kahe tunni ja peaaegu kümne minutiga.
Naistest võitis Lätit esindav Jelena Prokopcuka ajaga kaks tundi kakskümmend viis minutit ja viis sekundit.
Aga me nägime hulga teisi toredaid inimesi.
Osavõtjaid oli üle 38 800.
Olime Queensboro silla juures, seal olid maratoonarid läbinud natuke üle poole rajast.
Lance Armstrongi nägime ka, aga pildi peale ei saanud. Ega ma poleks aru saanudki, et Armstrong seal jookseb, aga tema eest sõitis kaameramasin ja üks mees ütles mulle, et Lance Armstrong tuleb. Pärast telekast vaatasin, kuidas teda filmiti. Temal läks peaaegu kolm tundi, et finishisse jõuda.




Bänd tegi muusikat ja oli muidu kena olemine ja fiiling.











Siin nad nüüd lähevad üle silla.






Politsei täisvarustuses kohal.




Händikäp inimesed ja kõndides maratoni läbijad läksid sillale teist rada pidi, kui jooksjad.
Mõned pealtvaatajad hoolitsesid selle eest, et jooksjad värske õhu mürgitust ei saaks.

Njuujorklane võib ju surra, kui suitsu ei saa.
Mõni maratonimees ka ei suutnud ilma suitsuta.

Väike lõdvestus teeäärses heinakuhjas.

4 Comments:

Blogger Ruudi said...

Minu 57 aastane ülemus käis paar aastat tagasi maratonil. See tundub ta viimase aja elusündmus, iga kord kui tal võimalust on, pajatab pikalt. Talle just meeldis seepärast, et rahvas elas kaasa ja kõigile ( loomulikult siinsed külamaratonid jätavad rahvast külmaks..).. Ning ta ise väidab, et oli ka lõpuni jooksnud...
See aasta tegi kohalik TV maratonist saate, käidi ka me ülemust filmimas ja intervjueerimas... Nüüd on ta meil jälle üliuhke ja pajatab oma NY kangelastegudest...

teisipäev, november 07, 2006 10:43:00 AM  
Blogger Reede said...

Ma vist räägiks ka kõigile, kui kõva inimene ma olen, kui ma selle maratoni läbi käiagi suudaks (42 km on raja pikkus vist?). Jooksmisest ma parem ei unistagi (kõige pikem maa, mida ma olen üritanud joosta, oli 10 km, aga ma ei jõudnud tervet maad joosta, ikka lõpuks kõndisin).
Mismoodi jalaproteeside ja karkudega inimesed selle maa läbi käia jõuavad, ei kujuta üldse ette. Isegi, kui nad sellest kohast, kus meie vaatasime, enam edasi ei läinud, siis üle 20 km olid nad ikkagi läbinud. Jube tublid inimesed.
Kogu see ergutamine ja kiljumine raja ääres tekitas hästi mõnusa fiilingu.

teisipäev, november 07, 2006 12:57:00 PM  
Blogger luize said...

Ma olen ikka mõelnud, et kui nad kõik koos üle sildade põrutavad, et kuidas sillad ei purune? Resonants ei tule vist välja õieti, muidu võiks küll juhtuda.

Aga kenad on jooksuasjad jah, palju neid meerikas üldse tehakse? New Yorgi maraton on muidugi suur asi, aga kas väksemaid ka? Ja sihukesi metsajookse nagu Eestis, ümber järvede ja nii.

kolmapäev, november 08, 2006 12:11:00 AM  
Blogger Ruudi said...

Maratonist veel, see italiano kes Athena olümpial maratoni võitis oli just nimelt minu linnast. Pidi veel koos ülemusega jooksmas käima õhtuti. Seega on ka meil omad "stars" siin..:)
P.s. Ülemus kutsus kunagi mind ka jooksma... pidi närve rahustama.. enam ta ei küsi.. minust sportijat ei saa.

kolmapäev, november 08, 2006 3:08:00 AM  

Postita kommentaar

<< Home




see web stats